KETO dieet on viimastel aastatel populaarsust kogunud toitumisviis, mille eesmärgiks on keha ketoosi viimine ja kaalu langetamine. Sellel dieedil on mitmeid fännid ja kriitikuid, kuid enne kui otsustate sellele suunduda, on oluline mõista, kuidas see toimib ja millised on selle võimalikud mõjud.
Mis on KETO dieet?
KETO dieet on lühend ketogeensest dieedist, mis keskendub süsivesikute tarbimise olulisele vähendamisele ja rasvade ning valkude tarbimise suurendamisele. Tavaline toitumismudel põhineb süsivesikuterohkel toidul, mis annab kehale kütuseks glükoosi. Kui glükoosivarud on aga ammendunud, hakkab keha otsima alternatiivseid energiaallikaid. Sisuliselt võib süüa hommikusöögiks näiteks praemuna ja rasvast peekonit ja lisada rohkelt juustu ilma muret tundmata. Keto dieedi puhul on ka tavaks juua hommikul rasvakohvi ehk kohvi koos MCT (MTC ehk keskmise ahelaga triglütseriidid) toiduõliga. Kuna piim sisaldab süsivesikuid, siis sobib piima asendamiseks suurepäraselt Alpro magustamata mandlijook, milles 0 süsivesikuid.
KETO dieedi puhul viiakse keha ketoosse, mis on loomulik ainevahetuslik seisund, kus organism hakkab kasutama rasvu ketoonkehade tootmiseks. Ketoonkehade tootmine toimub maksa poolt rasvade lagundamisel. Need ketoonkehad muutuvad keha peamiseks kütuseallikaks, asendades glükoosi. Ketoos on kerged näljatunde pärssija, kuna ketoonkehade tasemete tõus ajus vähendab söögiisu.
Üks peamisi põhjuseid, miks inimesed KETO dieedi juurde pöörduvad, on soov kaalust alla võtta. Keha ketoosse viimine sunnib organismi energiat saama peamiselt rasvavarudest, mille tulemusena toimub kaalukaotus. Ketogeense dieedi eeliseks peetakse seda, et organism põletab rohkem rasva ja säilitab samal ajal lihasmassi.
Ketoosi jõudmise aeg varieerub sõltuvalt indiviidist ja tema keha eripärast. Üldiselt võib see aeg olla mitmest päevast kuni nädalani. Selleks, et keha jõuaks ketoosi, peate järgima rangelt süsivesikute piiramise põhimõtteid ja tarbima madala süsivesikusisaldusega toite.
Kui alustate KETO dieeti, hakkab keha esmalt kasutama glükoosi oma peamiseks kütuseallikaks, kuna see on lihtsamini kättesaadav ja kiiremini energiat andev. Glükoosivarud kehas on aga piiratud ja kui süsivesikute tarbimist vähendatakse, hakkab glükoosivarude tase järk-järgult langema. Kui glükoosivarud on ammendunud, hakkab keha otsima alternatiivseid energiaallikaid, mis viib rasvade lagundamiseni ketoonkehade tootmiseks. Kui ketoonkehade tase tõuseb piisavalt kõrgele, siis ongi keha jõudnud ketoosi seisundisse.
| Kuidas ära tunda, et keha on ketoosis? Siin tulevad appi KETO testid. Kui rasv lagundatakse energia saamiseks, toodab keha aineid, mida nimetatakse ketoonideks (või ketokehadeks). Need erituvad uriiniga ning keto testil asuv padi värvub heleroosast kuni tumelillaks.
|
 |
Ketoosse jõudmise aega võivad mõjutada mitmed tegurid, sealhulgas:
1. Individuaalne ainevahetuse kiirus: Mõnedel inimestel võib ketoosse jõudmine võtta kauem aega kui teistel, sõltuvalt nende ainevahetuse kiirusest ja efektiivsusest.
2. Söödavate süsivesikute hulk: Mida vähem süsivesikuid te tarbite, seda kiiremini jõuate ketoosse.
3. Füüsiline aktiivsus: Treening aitab kiirendada glükoosi varude ammendumist ja ketoosse jõudmist.
4. Hüdratsioon: Piisav vedelikutarbimine on oluline, et aidata kehal ketoosse jõuda.
Keto dieedi ajal on oluline tagada, et saaksite piisavalt kiudaineid, kuigi süsivesikute tarbimist tuleb oluliselt piirata. Kiudained on olulised seedimise toetamiseks, soolestiku tervise jaoks ning need võivad aidata ka kaalulanguse protsessis. Kuigi enamik kiudaineid saadakse süsivesikuterohketest allikatest, on siiski mitmeid madala süsivesikusisaldusega toite, mis sisaldavad piisavalt kiudaineid. Sobivad näiteks pähklid ja seemned ning kookosjahu ja mandlijahu. Sealjuures on poodides saadaval väga erineva süsivesikute sisaldusega tooteid. Väheses koguses sobib KETO dieeti lisada ka lehtköögivilju (spinat, lehtkapsas), brokolit, lillkapsast ja avokaadot - need kõik on kiudaineterikkad köögiviljad. Suure kiudainetesisaldusega on ka näiteks Fibrex suhkrupeedi helbed, mis sisaldavad 100g kohta 65g kiudaineid ja sealjuures vaid 3g süsivesikuid.
KETO dieedi järgimisel tuleks olla siiski teadlik ka mõningatest riskidest ja piirangutest:
1. Keto-gripi sümptomid: Alguses võib keha ketoosse viimine põhjustada "keto-gripi" sümptomeid, nagu väsimus, peavalu, iiveldus ja ärrituvus. See on üleminekuperiood, mil organism kohaneb uue ainevahetusega.
2. Toitainete puudus: KETO dieedi puhul tuleb hoolikalt jälgida, et saada piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid, kuna paljud süsivesikute rikkad toiduained sisaldavad ka neid vajalikke toitaineid. Parimaks abimeheks on selle juures KETO äppid, kuhu on võimalik sisestada toitainete kogused ning äpp arvutab sinu eest välja, nii päevase kaloraasi, kui ka makrod ja muud vitamiinid ning mineraalid.
Mõnikord jõuavad inimesed läbi KETO dieedi järeldusele, et KETO dieet võib neile jääda liiga äärmuslikuks, kuid valgest jahust, riisist, kartulist, suhkrust, saiast ja leivast loobumine (või nende tarbmise vähendamine) aitab neil juba iseenesest jõuda teadlikuma toitumiseni ja parema vormini. Toidulaualt tuleks ära jätta ka poolfabrikaadid (kotletid, viinerid, vorstid ja muud peidetud suhkrut sisaldavad toidud) ning süüa rohkem naturaalset liha, kala, salatit, pähkleid ja juurvilju.
Kui te olete diabeetik või teil on mingeid terviseprobleeme, on alati soovitatav pidada nõu oma arstiga, enne kui järgite KETO dieeti või teete olulisi muudatusi oma toitumises.
31.07.2023
Kiirtestid.ee & AI