Rauapuuduse korral on inimese veres vähem punaseid vereliblesid, mille tulemusel on hapniku transportimisvõime pärsitud. Seega tekib kehas hapnikudefitsiit, millest annavad juba kergelt alanenud rauataseme korral märku jõuetus, väsimus ja füüsilise koormuse taluvuse langus. Rauapuuduse suurenedes võivad lisanduda hingeldamine, õhupuudus, südame pekslemine, kahvatu jume, väljalangevad juuksed, lõhenenud suunurgad, isutus, valud südames ning külmataluvuse langus (külmetavad jalad ja käed).
Lisaks eeltoodule langeb ka vaimne võimekus, tähelepanuvõime, tekib motivatsioonipuudus, apaatsus, immuunsüsteemi aktiivsus väheneb ja võivad tekkida kummalised isud näiteks kriidi, muda ning jää järele.
Rauavaegusaneemia korral ei suuda organism külmas keskkonnas ülal hoida normaalset kehatemperatuuri, mis on seotud kilpnäärmehormoonide vähesema moodustumisega.
Millised on rauapuuduse tunnused ja sümptomid?
Seletamatu energiapuudus ja väsimus, õhupuudus ja valu rinnus, kahvatu nahk, südame pekslemine, haprad ja murduvad küüned ning juuste väljalangemine - kõik need on rauapuuduse peamised tunnused.
Kes on riskigrupis?
Naised, kellel on vererohked menstruatsioon.
Naised, kes on rasedad, imetavad või hiljuti sünnitanud.
Inimesed, kes on läbinud operatsiooni või füüsilise trauma.
Inimesed, kellel on seedetrakti haigused, nagu tsöliaakia, põletikulised soolehaigused või vandiline koliit.
Inimesed, kes on läbinud bariaatrilisi protseduure, näiteks maovähendusoperatsioon.
Inimesed, kes loovutavad sageli verd või kellel esinevad sagedased ninaverejooksud.
Kodune ferritiini kiirtest võimaldab määrata, kas ferritiini tase veres on piisav või ebapiisav, andes vastuse kas tekkinud sümptomid võivad olla seotud rauapuudusega.
Taimetoitlased, veganid ja teised inimesed, kelle dieet ei sisalda rauarikkaid toite. (Köögiviljadest saadav raud ei imendu nii hästi, kui linnulihast ja kalast saadav raud).
Rauda leidub nii loomset kui ka taimset päritolu toidus. Loomset päritolu toidus, nt. lihas leiduv raud on organsimile omastatav 15–35% ulatuses ja taimset päritolu toidus, nt. teraviljatoodetes leiduv raud on omastatav 2–20% ulatuses ja viimast aitab imendada C vitamiin. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toidud nagu maks, verivorst, muna, taine veise- ja sealiha, aga ka seemned, rosinad, leib, täisteratooted, tatar, maasikad. Rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene.
Raua päevane soovitus on 10–15 mg, 10 mg rauda sisaldub näiteks ühes alljärgnevatest:
50 g hautatud maksas,
55 g nisukliides,
90 g läätsedes,
125 g verivorstis,
400 g hautatud veiselihas.
Raua puhul on kõige olulisem jälgida millisest vormist toidulisand tehtud on. Erinevatel raua vormidel on erinev biosaadavus, ehk teisisõnu ühest rauavormist toodetud rauast saad sa peaaegu kõik kätte ja teisest mitte eriti palju. Ülejäänud raud, mis soolestikus ei imendu võib toota vabasid radikaale, mis omakorda on kahjulikud organismile. Kui ostad rauda, siis parim on bisglütsinaadi ehk diglütsinaadi vormis! Toome siinkohal ära väikse tabeli, mis näitab ära, mitu % rauda 100mg kohta on erinevatest rauasoola vormidest organismile kättesaadavad.
NOW rauddiglütsinaat (bisglütsinaat) on tugevatoimeline rauapreparaat diglütsinaadi vormis, mis ei põhjusta kõhukinnisust ning mida organism saab kiiresti ja kergemini omastada.
Rauapreparaadid ja mitu % sellest organism omastada suudab:
Rauddiglütsinaat (bisglütsinaat) 90%
Raudaskorbaat 40%
Raudglükonaat 30-35%
Raudfumaraat kuni 30%
Raudsulfaat kuni 30%
Allikad:
https://www.hematology.org/education/patients/anemia
https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mineraalained/raud
https://tervis.postimees.ee/7175738/rauapuudus-voib-viia-tosiste-tervisevaevusteni